Iga üritus, kus koguneb rohkem kui käputäis inimesi, tekitab prügi. Kui sa oled kunagi seisnud pärast kontserti või külapäeva ülevoolava prügikasti kõrval, mille ümber on tekkinud omaette prügimägi, siis tead täpselt, millest ma räägin. Enamasti pole süüdi hoolimatud külastajad, vaid vale arvutus juba planeerimise faasis.
Vaatame üle, kui palju prügikaste sul tegelikult vaja läheb, kuidas mahtu inimeste arvuga siduda ning mida ütleb Eesti seadus jäätmete sorteerimise ja ühekordsete nõude kohta avalikel üritustel.
Kui palju jäätmeid üks külastaja tekitab?
Täpset universaalset numbrit ei ole, sest kõik sõltub ürituse tüübist. Loeb see, kas kohapeal müüakse süüa ja jooki, kui kaua inimesed viibivad ning kui palju pakendatud kaupa liigub.
Mastaap muutub kiiresti suureks. Festival I Land Sound arvutas, et üks külastaja tarbib keskmiselt kümme toidukorda festivali jooksul – 5000 inimese puhul teeb see 50 000 toidukorda päevas. Kui iga külastaja joob kolm jooki päevas, tekiks nelja päevaga 60 000 topsi. Just seetõttu läks festival üle korduskasutatavatele taldrikutele ja pandisüsteemiga topsidele, hoides ära tohutu koguse jäätmeid (Novaator/ERR).
Rusikareegel planeerimiseks:
- Lühike üritus ilma toitlustuseta (kontsert, etendus) – vähem jäätmeid, peamiselt pakendid
- Toitlustusega üritus (laat, tänavatoidufestival) – jäätmeteke kasvab mitmekordseks
- Mitmepäevane festival – arvesta iga päeva jäätmed eraldi kokku
Mitu prügikasti 100 külastaja kohta?
Praktiline lähtekoht: üks 660-liitrine prügikast umbes iga 100–150 külastaja kohta toitlustusega üritusel. Kui üritus kestab mitu päeva või liigub palju sööki ja jooki, telli tihedamalt.
Väiksemate sündmuste jaoks sobib 240-liitrine prügikast, mille saab paigutada sinna, kus rahvast on hõredamalt – näiteks välikäimlate kõrvale, sissepääsu juurde või lastealale.
Mõned lihtsad põhimõtted, mis hoiavad ala puhtana:
- Paiguta prügikastid sinna, kus prügi tekib – toidukärude, baari ja istumisalade lähedusse
- Ära peida neid ära – nähtav prügikast täitub, peidetud kasti kõrvale tekib prügihunnik
- Arvesta tippkoormusega – lõuna ja õhtu on hetked, mil kastid täituvad kõige kiiremini
- Jäta varu – parem üks prügikast rohkem kui koristaja, kes jookseb terve päeva kottidega ringi
Reaalne näide mastaabist: Eesti Statistikaameti andmetel toimub Eestis aastas umbes 6800 festivali ja avalikku suurüritust, kus osaleb kokku ligi 1,4 miljonit inimest (Bioneer). Iga üks neist vajab läbimõeldud jäätmeplaani.
Kas üritusel tohib kasutada ühekordseid nõusid?
Ei. Alates 1. jaanuarist 2024 tuleb kõikjal Eestis avalikel üritustel toidu ja joogi serveerimiseks kasutada üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu. Tallinnas ja Tartus kehtis see nõue juba varem (Kliimaministeerium).
Oluline on paar täpsustust:
- Nõue kehtib avalikele üritustele – lõbustusüritused, võistlused, etendused, kaubandusüritused ja muu sarnane avalikkusele avatud kogunemine
- Erapidudele see ei laiene – sünnipäevad, pulmad, grillipeod ja kutsetega üritused jäävad välja
- Ka biolagunev ühekordne nõu ei ole lahendus – Kliimaministeeriumi selgituse järgi koormab iga ühekordne nõu, sealhulgas komposteeruv, keskkonda ja ei toeta ringmajandust
Lisaks kehtib alates 2023. aastast turule laskmise keeld terve rea ühekordsete plasttoodete puhul: söögiriistad, taldrikud, kõrred, joogisegamispulgad ja vahtpolüstüreenist toidupakendid ning joogitopsid (Keskkonnaministeerium).
Kas üritusel peab prügi sorteerima? Mida ütleb seadus?
Jah. Eesti jäätmeseaduse kohaselt on jäätmete liigiti kogumine kohustuslik – ja see ei puuduta ainult kodusid, vaid ka töökohti, asutusi ja avalikke üritusi. Jäätmed tuleb koguda liigiti juba nende tekkekohas (Riigi Teataja, jäätmeseadus).
- aasta jaanuaris jõustus Eestis jäätmereform, valdkonna kümnendi suurim muudatus, mille eesmärk on muuta liigiti kogumine lihtsaks ja soodsaks. Alates 2027. aastast saavad kõik omavalitsused liigiti kogumise sihtarvud (Kliimaministeerium, jäätmereform).
Ürituse korraldajana tähendab see praktikas nelja peamist jäätmeliiki:
- Segaolmejäätmed – see, mis ei sobi ühtegi teise prügikasti
- Pakendid – pakkematerjal ja pakendijäätmed
- Biojäätmed – toidujäägid ja komposteeruvad nõud
- Taara – pandimärgiga pudelid ja purgid
Just seda süsteemi kasutab näiteks Arvamusfestival, kus kogu alal sorteeritakse prügi nelja liiki: segaolme, pakend, biojääde ja taara.
Kohalikud reeglid tasub alati üle kontrollida
Seadus paneb paika üldise raami, aga konkreetsed nõuded erinevad omavalitsuseti. Näiteks Tallinnas peab avaliku ürituse korraldaja taotlema loa läbi avalike kogunemiste infosüsteemi (AKIS) ning igal jäätmemahutil peab olema nähtaval kohal selge silt või piktogramm, mis näitab kogutavat jäätmeliiki (Tallinn.ee).
See väike detail on olulisem, kui tundub. Tartu loodusmaja projektikoordinaator on meenutanud festivali, kus prügikastidel olid vaid eestikeelsed tekstisildid – väliskülalised ei saanud neist aru ja kogu sorteerimine kukkus läbi (Bioneer). Selged, pildiga sildid ja vajadusel abiline kastide juures teevad tegeliku vahe.
Kokkuvõtteks: kolm sammu puhta ürituseni
Kui tahad, et su üritus jääks meelde hea programmi, mitte ülevoolavate prügikastide poolest, pea meeles kolme asja:
- Arvuta maht ette – lähtu külastajate arvust, ürituse pikkusest ja toitlustusest
- Telli piisavalt kaste ja paiguta need nutikalt – nähtavatesse, prügitekke lähedastesse kohtadesse
- Järgi seadust – korduskasutatavad nõud ning liigiti kogumine (segaolme, pakend, biojääde, taara) selgete siltidega
Prügikastide rentimine ei pea olema peavalu. Sobiva suuruse ja koguse valimisel saad kogu logistika lahendada juba enne ürituse algust, nii et sa ei pea keset sündmust prügiveo pärast muretsema.